ja siiski tahta elada : psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit

Raamatu autor – Viktor E. Frankl – ütleb, et inimesel pole tarvis mitte pinge-vaba olekut, vaid eesmärki, mille poole püüelda ja mille pärast pingutada. Tähtis on mõte, mille nimel elada ja mida teoks teha. See raamat räägib ühelt poolt psühhiaatri enda läbielamistest koonduslaagris, aga teisalt juhatab ka Frankli filosoofiani: ellujäämiseks ja sisemise õnne leidmiseks on kõige tähtsam teadvustada endale oma elu mõte. Koonduslaagris nägi autor oma silmaga, kuidas palju suurema tõenäosusega jäid ellu need, kes uskusid, et neid ootab tulevikus ülesanne, mis vajab täitmist. Inimeselt võidakse ära võtta kõik peale ühe inimliku vabaduse: kuidas oma elust mõelda. Viktor Emil Frankl (l905–1997) oli Viini neuroloog ja psühhiaater, Freudi ja Adleri järel nn Viini kolmanda koolkonna psühhoteraapia – logoteraapia – looja. Logoteraapia on elu mõttele keskendunud psühhoteraapia, mis koondab tähelepanu pigem tulevikule ning aitab inimesel leida oma eluteele sihti. 1942–1945 koonduslaagri üleelamistest kirjutas Viktor E. Frankl raamatu „ ... trotzdem ja zum Leben sagen”. Frankl oli 29 ülikooli audoktor, Austria Teaduste Akadeemia auliige ning teda tunnustati psühho¬analüütik Oskar Pfisteri (Freudi õpilane) auhinnaga.