Kustumatu valguse maailm ; Sõdurjumala teener

Iga inimene on millekski justkui loodud. Ainult et võib-olla ta ise ei teagi, milline tema tee peaks olema. Oluline on õigel hetkel see leida ning siis oma mõtete eest seista ja väljas olla. “Kustumatu valguse maailm” viib lugeja 1980. aastate keskpaiga noortekolooniasse. Relvade omamise tõttu vanglasse sattunud Metsavend on 15 aastat vana. Teos kirjeldab hingematvalt vanglaseinte vahel toimuvat. Kuna vanglas on nii eesti kui ka vene noormehed, tekivad konfliktid sageli rahvuslikul tasandil. Metsavenna viha üha kinnistub, kuid saadud hoobid ja peksmine ei suuda teda taganema panna. “Sõdurjumala teenri” peategelane koolipoiss Peeter Tergens on kaotanud oma ema, ent üritab kuidagi hakkama saada. Peeter loeb palju ja on ka koolis parimate seas. Ta leiab tuge samas külas elavalt Kaptenilt, kes on endine sõjaväelane ja Peetri jaoks isafiguur. Ta õpetab Peetri kasutama relvi ja oma tahtejõudu ning ära tundma, mis on elus peamine. “Sõdurjumala teenri” alaosa “Põgenik” räägib Peeter Tergensist, kes vabanes Venemaal vanglast, kuid segaduste tõttu muutub miilitsate poolt tagaotsitavaks. Ta põgeneb, hüpates liikuvale rongile, mis omakorda liigub teadmata suunas. Algab katsumusterohke teekond kodumaa Eesti poole. — Leo Kunnase (s. 1967) romaan “Sõdurjumala teener” võitis 2000. aasta romaanivõistlusel II auhinna ja selle esimene trükk ilmus 2001. aastal koos lühiromaaniga “Kustumatu valguse maailm”. 2002. aastal pälvis Leo Kunnas “Sõdurjumala teenri” eest Betti Alveri kirjandusauhinna. Mõlemad lood viivad lugeja keskkonda, kus ei kehti meie harjumuspärase tavaelu reeglid, vaid toimub halastamatu võitlus nii iseenda kui ümbritseva maailmaga. Kaasaegsele lugejale võib see nõukogudeaegne keskkond paista poolulmelisena, ilukirjandusliku düstoopiana, aga ei ole seda. Siinne juba viies trükk ilmub ajal, kui me seda nn ulmet aina valusamalt ja detailsemalt reaalsusena näeme.