Terje lahkub linnast, et viia täide oma ammune unistus: minna maale elama. Väikeses külas puutub ta kokku kireva seltskonnaga ning ootamatult kiiresti hakkavad kujunema pingelised
inimsuhted. Elu vanas majas toob kummalisel viisil esile mälupildid seal ligi pool sajandit tagasi elanud perekonna saatusest, mis kaude mõjutab ka Terje
elu. „Küpsete pirnide kuma“ on romaan noore inimese eneseotsingutest ja soovist sobituda
kogukonda. Autor on loonud värvika, samas usutava tegelaskujude galerii, kelle
hulgast tõusevad positiivselt esile maainimesed; ka peategelasega on kerge
samastuda ja temaga mõtetes kaasa minna. Lihtsaid lahendusi elus ei ole ja kuigi
Terje ei taju oma loo õnnelikku lõppu, on tema arenguteel siiski edasiminekut
ja õnneliku lõpu võimalus kunagi tulevikus. „Kuula iseend“ ja „leia oma tee“
mõjuvad lugedes üldmõistetavate ja vajalike meeldetuletustena, mitte
klišeedena. Teose muudavad omamoodi maagiliseks selle üldine õhkkond ja poeetilised
looduskirjeldused. Monica-Linde Klemet (1984) on õppinud eesti filoloogiat ja õpetab välismaalastele eesti keelt võõrkeelena.
„Küpsete pirnide kuma“ on tema esimene romaan.