Kummitus kurgus

„Itk Art O’Leary surma puhul” või „Caoineadh Airt Uí Laoghaire” on 18. sajandi iiri itk, poeem, mille lõi Eibhlín Dubh Ní Chonaill, Iiri aadlidaam, kes abiellus oma pere tahte vastaselt ulja katoliiklasest aadlikuga. Mehe tapsid tema vaenlased varitsuses. Tühja sadulaga koju tulnud hobune viis Eibhlín Dubhi mehe surnukeha juurde ning legendi kohaselt jõi ta kamaluga mehe verd ja lõi sealsamas itku. Osa itkust ongi nii sündinud, teine osa on pärit surnuvalvest ja kolmas loodud pärast matuseid. „Kummitus kurgus” on Doireann Ní Ghríofa omaeluromaan selle itku sünnist, selle autorist, tookordsest Iirimaa elust ja ka Art O’Leary järeltulijatest. Ta on ise tunnustatud kakskeelne luuletaja ja põimib 18. sajandi elu ja sündmusi omaenda elus toimunud vapustavate seikade ja mõtetega naise ja ema rollist ning ühiskonna ootustest naisele. Eibhlín Dubhi saatus ei anna talle rahu ja talle tundub, nagu oleks kunagi elanud aadlinaise kummitus tal kurgus ja sunniks teda endast rääkima. Nagu ta ise ütleb, oli kohtumine selle poeemiga talle silmiavav, kuigi „kui me esimest korda kohtusime, olin mina laps ja tema oli mitu sajandit surnud”. „Kummitus kurgus” ilmus 2020. aastal ja on saanud ohtralt auhindu ja kiitust. Raamatus on ka poeemi „Itk Art O’Leary surma puhul” tekst, mille on tõlkinud Indrek Õis gaeli keelest.